Mõtlemistool õpetab last andeks paluma?
Lapse arengu ABC:vanus 0-3.
Lapse kõne areng esimesel eluaastal:
http://viimsilogopeed.ee/blogi/lapse-kone-areng-esimesel-eluaastal?fbclid=IwAR3Zr9Z6x9ieiNIfbj0T4BdnaUlunhV_NuseBAjDcb1Q8jpIpdXKGa9t_mQ
1,5 - 3a lapse areng:
https://tarkvanem.ee/suhe-lapsega/lapse-arenguetapid/1-3-a-lapse-areng/
_______________________________________________________________________________________________
Linnupoja päevahoiu töötaja Kristi Sarapuu osales koolitusel, kus räägiti ka väikelastele suunatud varasest sekkumisest. Kristi jagab oma muljeid.
Augusti lõpus oli mul suurepärane võimalus osaleda logopeedidele suunatud koolitusel “LINKS - Logopedists Interact for New Knowledge and Skills“. Lisaks Eesti kaheksale osalejale olid kohal logopeedid Lätist, Leedust, Rumeeniast ja Bulgaariast.
Suvises Bulgaarias veedetud päevad olid täis erinevaid ettekandeid iga osaleva riigi poolt. Kümne päeva jooksul sain ülevaate väga mitmetest teemadest, millest põnevamateks olid arutelud varase sekkumise, kogeluse ja fonoloogiliste puuete osas.
Eesti grupp koos korraldaja Yonko Dodeviga.
Varase sekkumise all peetakse silmas erinevate spetsialistide tuge kuni 3-aastastele lastele, kelle areng ei kulge ootuspäraselt. Rumeeniast pärit logopeed ja ülikooli õppejõud Dorina Talas rõhutas keskkonna olulisust varase sekkumise juures. Tema sõnul on väikelapse puhul kõige tõhusam, kui laps saab abi tuttavas keskkonnas, teda toetavad tuttavad inimesed ja õppimine toimub läbi igapäevategevuste. Rumeenia koolitaja sõnul peaks ka väikelastega tegelevad spetsialistid tööd tegema lapse kodus, sest turvaline keskkond soodustab õppimist ja uue omandamist. Kodus ei peaks spetsialist niivõrd sekkuma lapse tegevusse, kuivõrd just suunama ja nõustama lapsevanemaid. Varane sekkumine tähendabki pigem lapsevanemate nõustamist ja toetamist, et nemad oskaks ja suudaks oma lapse arengut soodustada.
Rumeenia koolitaja Dorina Talase ettekanne varase sekkumise teemal.
Murda tuleks traditsioonilist arusaama, mille kohaselt tegeleb lapsega peamiselt ema. Väga oluline on kaasata ka isa. Näiteks võib laps reageerida paremini isa häälele, sest madalam hääletoon rahustab. Veel soovitas Dorina julgustada lapsevanemaid olema loovad, mis tegelikult ei ole üldse raske. Ta töi näiteid, mida tema ise oma lapsega teeb. Näiteks: anna lapsele pesušvamm ja lase lapsel tõsta švammiga vett ühest anumast teise. Või võta mõni alus (võimalusel nt tahvel), pane sellele vahtu ja lase lapsel näpuga joonistada vahu sees. Kuigi sellega võib kaasneda veidi ekstra koristamist, siis lapse erinevad meeled saavad tööd ning teil on koos tore.
Lapse jaoks tuleks leida iga päev aega, mille sa veedad ainult temaga. Dorina rõhutas, et oluline ei ole see, et sa oled lihtsalt lapse juures. Tähtis on just kvaliteetaeg, mil televiisor ja raadio ei mängi, sa ei surfa telefonis, ei räägi teiste pereliikmetega, ei tee süüa jne, vaid keskendud ainult lapsele. Teed lapsega koos seda, mis lapsele meeldib. Ja sealjuures kindlasti suhtled oma lapsega, näiteks kommenteerid seda, mida te teete.
Koolituse raames külastasime erivajadustega laste päevakeskust Karin Dom, kus tegeletakse ka varase sekkumisega. Sealne spetsialist rõhutas samuti lapsevanema olulist rolli lapse varases arengus. Kuna inimene on sotsiaalne olend ja suhtlemine on üks baasilisi vajadusi, siis tuleks lapsele tekitada võimalusi suhtlemiseks, nii verbaalseks kui mitteverbaalseks (nt žestide teel). Näiteks tõsta lapse poolt soovitav ese kõrgemale, et laps peaks soovi avaldama selle saamiseks. Või kui annad lapsele midagi head, siis selleks, et juurde saada, peab laps enne midagi tegema – kas ütlema sõna, häälitsema, osutama vm moel end väljendama.
Üks lastepäraselt sisustatud tubadest erivajadustega laste keskuses Karin Dom.
Varase sekkumise üheks põhiprintsiibiks on see, et iga lapsevanem oskab ja on võimeline oma last toetama. Vahel lihtsalt vajab lapsevanem selleks ise veidi tuge.
Koolitust toetas EL Erasmus+ programm.
|
